2. Mööduvad nähtused infotehnoloogias

 1. Windows Vista allakäik e. Vistaster

    Windows Vista on operatsioonisüsteem (OS) mis saabus turule 30. jaanuaril, 2007 aastal ning on üks enim kritiseeritud OS-e. Probleeme esines piisavalt, et kasutajate seas hakkas levima uus termin, Vistaster (2)

    Kõige suuremad probleemid esinesid juba turule jõudmisel. Aastatel 2001-2008 oli eri Windowsi OS-e maailma arvutites 70-80% (4). Windows XP oli universaalsem, sest tulenes suuresti Windows 98/95-st ning Windows NT-st. Seetõttu ühildus windows XP palju paremini varasemate programmidega. Samuti oli Windows XP kogunud turul piisavalt hoogu ning turu osakaal tõusis ka peale Vista turule saabumist. Esines ka probleeme reklaamikampaaniaga, kui Apple tõi enda reklaamides välja, et Vista on paljude vigadega. Tagasi vaadates võib kindel olla, et Vista oli tõesti vigadega. Koormustestidel aeglasem kui XP (1), ühildus vanade programmidega halvemini kui XP ning Microsoft hakkas kiiresti arendama Windows 7-t, et Vista välja vahetada.



2. Krüptoraha tõus ja mõõn

    Krüptoraha on üks raha tüüpe, mis eksisteerib digitaalses keskkonnas ning mis on ka praegu käibel.

Esimene krüptoraha tüüp ilmus 2009. aastal Bitcoin-i näol. Krüptoraha omas esimestel aastatel suuri eeliseid teiste valuutade suhtes. Mõned eelised Bitcoini "kaevandamisel" e. tootmisel on märkamatute ülekannete tegemise võimalus ja keskse süsteemi puudumine (nt valitsus või organisatsioon, mis neid haldab). (7)

      Bitcoini ja teiste krüptorahade valuuta kasvu on raske ennustada ning aastal 2017-2018 toimus üks kõige suuremaid krüptoraha väärtuse langusi, kus langus oli kuni 80% (6). Sarnaseid langusi on olnud mitmeid kordi ning paljud eriala spetsialistid usuvad, et krüptoraha on ja jääb suuresti ebastabiilseks just keskse kontrolli puudumise tõttu ja jääb tahaplaanile. (5)



Allikad:

1. https://www.cnet.com/news/windows-xp-outshines-vista-in-benchmarking-test/

2. http://allthingsd.com/20080818/windows-vistaster-the-ow-starts-now/

3. https://web.archive.org/web/20130121121652/http://blogs.windows.com/windows/archive/b/windowsvista/archive/2007/01/20/windows-vista-content-protection-twenty-questions-and-answers.aspx

4. https://www.cnet.com/news/how-popular-is-vista (4)

5. https://www.nytimes.com/2014/03/02/business/in-search-of-a-stable-electronic-currency.html?_r=0

6. https://www.cnbc.com/2018/11/15/bitcoin-market-cap-falls-below-100-billion-for-first-time-since-2017.html

7. https://www.ibtimes.co.uk/nick-szabo-if-banks-want-benefits-blockchains-they-must-go-permissionless-1518874

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

4. Eesti infoühiskonna arengukava tagasivaatel (2020 → 2013)

2013. aastal planeeris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arengukava infotehnoloogia arengule Eestis. Seati eesmärgid mida ellu viia 2020. aastaks. Nüüd on võimalus tagasi vaadata ning hinnata kas ja kuidas neid ellu viidi. (4)      Üks kõige rohkem realiseeritud eesmärke 2020. aasta visioonis, on tervishoiu ja sotsiaalteenuste viimine uuele infotehnoloogilisele kvaliteedistandardile (4). Nimelt aastast 2013 edaspidi hakati kiirabis kasutusele võtma tahvelarvuteid, et kirjutada kiirabikaarte elektrooniliselt - tehes need paremini kättesaadavakas ning võimaldades igal patsiendil ning arstil neile hiljem ligi pääseda (2; 4). Lisaks loodi 2019 aastal veel peremeditsiini infotehnoloogia arendusnõukogu, et võtta arvesse rohkem perearstide ja õdede vajadusi. (1) Veel loodi aastal 2017 aastal TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et otseselt hallata ja arendada IKT teenuseid tervise- ja sotsiaaltöö valdkonnas. (5) Infotehnoloogilisi lahendusi on aina rohkem vii...
Read more

7. Patentide lagunemine suurettevõtete all.

       Patent on üks põhilisi meetodeid leiutise õiguste kaitsmiseks. Patendikaitse seisneb, et looja kes leidis uue lahenduse näiteks teaduses või tehnikas, saaks teatud aja jooksul leiutist kasutada enda äranägmise järgi ning sellest tulu teenida. Ameerika Ühendriikides on viimastel aastatel aina rohkem esile kerkinud probleem, nimelt mõjutavad suurfirmad (nt Apple, Google) valitsust (1), et saada enda soove - Google'i puhul oli see näiteks nõrgem patendisüsteem. (2, 3) Läbi selle tekkisid uued probleemid - suurfirmad said veel rohkem jõudu turul.  Seeläbi langetati Ameerika Ühendriikides patentide hindasi ning nõudeid, aga mis on tagajärg? Tagajärg patentide ümbertöötamisele ning odavamaks tegemisele (4), on võimaluse agressiivselt patente teha. Iga väiksem idee ja lahendus saab koheselt patendi. Samas kui keegi teine jõuab suurfirmadest hea ideega ette, on alati olemas võimalus väiksem firma suurte summade eest ära osta.  See tähendab, et suurfirmad saa...
Read more

12. Positiivne ning negatiivne kasutajakogemus.

Image
     Kõik kes kasutavad arvuteid, telefone või muid nutilahendusi, jõuavad mingil hetkel olukorda kus frustratsioon rakenduse või veebilehe kasutamisega ületab kõik meile mõistetavad piirid.  Üks hea viis kasutajakogemuse ja veebilehe kasulikkuse tuvastamiseks on "bounce rate" (1, 2). Bounce rate kirjeldab seda, kui suur osa inimestest hüppab kohe peale lehele saabumist lehelt minema. Seda mõjutavad mitmed strateegiad: reklaamida rohkus, pidev ümbersuunamine ja lehekülje keerukus või mitte vastavus otsitavale vastusele, ehk lehekülg ei sisalda vastust kliendi küsimusele. Näiteks otsides kindlat teenust (nt Swedbank), on nende ametlik leht see kust saame informatsiooni ning teenuseid. Seetõttu me ei hüppa minema. Vastupidiselt on bounce rate kõrgem ainult sisuga lehtedel, näiteks Postimees, sest kasutajad soovivad tihti teisi allikaid, või kasutavamat lehekülge.  Kõigepealt tooks mõned head näited rakendustest ning veebilehtedest, mille bounce rate on madal ning ...
Read more