Posts

14. IT turvariskid - pahavara

Image
 Üks tänapäeval aina aktuaalsemaid turvariske pahavara näol, on ressursihõive. Ressursihõive võib olla parasiitliku olemusega ning võib lihtsalt rakendada ohvri arvutit krüptoraha kaevandamisele. (drive-by-cryptomining) Selline ressursihõive toimub tagaplaanil ning üldiselt ei mõjuta kasutaja kogemust. Samal ajal veebilehe üleval hoidja jaoks on see hea viis kasumit teenida. Krüptoraha kaevandamine on pikk protsess ning jagades ülesande ära tuhandetele või miljonitele kasutajatele, on võimalik lasta teistel see töö lihtsalt ära teha. (1, 2) Samas ei pea selline kaevandamine olema negatiivne, see võib olla ideaalne viis tagada kasutajale veebileht ilma reklaamideta, teavitades kasutajat, et taustal toimib rakendus reklaamide asemel. Krüptoraha kaevandamine põhines vanasti programmidel, mille inimene tõmbas kogemata alla ning mis toimisid taustal, kuid tänapäeval on võimalik kaevandamist korraldada ka JavaScript'iga läbi veebilehe. Vahepeal tekkis kaevandamisega fenomen, kus veebile
Post a Comment
Read more

13. Tugilahendused

Image
       Apple'i ökosüsteemis on vaieldamatult üks parimaid virtuaalseid assistente, Siri. Siri inc. oli ettevõte mis asutati aastal 2007, eesmärgiga tuua juba tuttava DARPA, personaalse assistendi programm tavakasutajani. Tarkvara oli olemas juba Android'i, BlackBerry ning iOS-i jaoks, kui Apple lõpuks Siri, inc. ära ostis. Seejärel lõpetati Android'i ning BlackBerry'ga töötamine ning Siri muutus ainult iOS'i nišiks. Siri omab täpset kõnetuvastus süsteemi ning võimaldab kasutajal telefonis käsi kasutamata navigeerida, sõnumeid saata, helistada, ja veebis seigelda, tihti ainult ühe lause pikkuse käsuga. Ilma käskudeta võib Siri automaatselt kirjeldada mis on pildil mis on telefonis avatud ning lugeda ette sõnumeid. Samas peab välja tooma, et Siri pole kaugeltki ainus virtuaalne assitent, ning viimastel aastatel on hakkanud konkurentidest maha jääma. Kõige märkimisväärsemad konkurendid on ka Cortana, Alexa ning Google Assistant, millest viimane on mitmetes valdkondades
Post a Comment
Read more

12. Positiivne ning negatiivne kasutajakogemus.

Image
     Kõik kes kasutavad arvuteid, telefone või muid nutilahendusi, jõuavad mingil hetkel olukorda kus frustratsioon rakenduse või veebilehe kasutamisega ületab kõik meile mõistetavad piirid.  Üks hea viis kasutajakogemuse ja veebilehe kasulikkuse tuvastamiseks on "bounce rate" (1, 2). Bounce rate kirjeldab seda, kui suur osa inimestest hüppab kohe peale lehele saabumist lehelt minema. Seda mõjutavad mitmed strateegiad: reklaamida rohkus, pidev ümbersuunamine ja lehekülje keerukus või mitte vastavus otsitavale vastusele, ehk lehekülg ei sisalda vastust kliendi küsimusele. Näiteks otsides kindlat teenust (nt Swedbank), on nende ametlik leht see kust saame informatsiooni ning teenuseid. Seetõttu me ei hüppa minema. Vastupidiselt on bounce rate kõrgem ainult sisuga lehtedel, näiteks Postimees, sest kasutajad soovivad tihti teisi allikaid, või kasutavamat lehekülge.  Kõigepealt tooks mõned head näited rakendustest ning veebilehtedest, mille bounce rate on madal ning põhjuseid miks
Post a Comment
Read more

11. Arendus- ja ärimudelid

Image
  Rapid application development ehk kiire rakenduse arendamine (RAD) on arendusprotsess kus pannakse rohkem rõhku adaptiivsele protsessile ning vähem rõhku planeerimisele (1, 2).  RAD koosneb neljast osast:  Nõuete planeerimine - personal arutab ja lepib kokku süsteemi nõuded ja projekti ulatuse Kasutajate projekteerimine - toimub suhtlus kasutajate ja analüütikute vahel, luuakse mudelid ja prototüübid protsessidest Ehitamine - programmeerimine ning rakenduste arendamine ja integreerimine  "Cutover" - sisaldab andmete muutmist, testimist ning kasutaja koolitamist RAD süsteemil on mitu nõrka külge, näiteks kontrolli on arenduse üle vähem ja disain võib kannatada. Kõige ohtlikum on aga see, et uue lähenemise puhul on läbikukkumise võimalus suurem, sest muutustega ei kohane inimesed piisavalt kiiresti ja raske on läbi näha kuidas probleemile teist moodi läheneda. Samal ajal positiivsete külgedena võib välja tuua parema kvaliteedi ning riskikontrolli, ehk kuna kasutajad on integr
Post a Comment
Read more

10. Kuidas saada häkkeriks (arvustus)

  (Hacker-HOWTO)   Terminile "häkker" on alati olnud mitu erinevat definitsiooni, sõltuvalt kelle käest küsid. Võhikule IT alal, meenub esimese asjana sissemurdja ja ründaja netis. Eric S. Raymondi'i selgitus häkkeri olemusest toob välja rangelt vastupidise seisukoha - esiteks ei esine häkkereid mitte ainult IT valdkonnas kuid ka kõikjal mujal ja nende põhiülesanne on just probleemide lahendamine ja uute asjade loomine. (Võib välja tuua, et tegelikkuses määratleb enamus artikleid häkkerit kui arendajat IT maastikul). Eric S. Raymond annab väga selge ülevaate, et see kellest inimesed tegelikult mõtlevad kui kuulevad sõna häkker, on tegelikkuses kräkker. Selgelt on näha kirjutaja väga kriitilist ja vaenulist hoiakut nende suhtes. Tuues välja, et häkkerid näevad kräkkereid kui laiskadena, vastutustundetuena ja rumalatena, lisaks kasutades ka korduma kippuvate küsimuste all kerget sõimu nende minema suunamisel. Üldiselt annab artikkel väga hea ülevaate nii algajale kui tegeli
Post a Comment
Read more

9. IT juhtimine ja riskihaldus

 Firmade edu või huku määrab suuresti juhtkond ning otsene juhataja, kes võib viia firma mäest alla, pankrotti või vastupidi tõusutrendile. Üks kõige silmapaistvamaid juhte on Elon Musk, kes on asutanud mitmed tuntud firmad nagu Tesla, Space-X, PayPal, OpenAI, kui ka vähem tuntud ettevõtted, näiteks Hyperloop, Solar City ja Boring Company (Mis ei ole otseselt boring nagu igav, kuid tegeleb maa-aluste tunnelite kaevamisega, et vähendada liiklust maapinnal). Üks põhjustest miks Elon Musk on silmapaistev on, et kui Elon lõi läbi ühes valdkonnas mingisuguse ettevõttega, ei hakkanud ta sellel alal süvitsi tegelema, aga asutas ka mitu uut haru ja teist firmat. Space-X on üks esimesi eravahenditest rahastatav kosmosetranspordi ettevõte, mis justkui pani alguse ka uuele kosmoserallile. Üks Elon'i vaateid mis erineb paljudest, on uskumus, et inimese osavus, nutikus ja teadmised ei ole otseselt haridusega seotud ja seetõttu võtab tihti tööle inimesi kellel on rohkem praktikat, aga vähem teor
Post a Comment
Read more

8. Professionaalid Eesti infotehnoloogias

 Eesti reklaamib ennast kui "Nutiriik", meil on e-residentsus, valimised toimuvad läbi arvutite ning kõike maksudega seonduvat näeme samuti netist. Ometigi on meil kui nutiriigil suur tööjõu puudujääk professionaalidest IKT valdkonnas. (1) Eesti IKT's on valdav probleem vastavate oskustega inimeste leidmine. Olgu see firma kes pakub IT arendus teenuseid või firma kes palkaks ise IT-spetsialiste endale arendajateks tööle. Näiteks arendajaks võetakse pigem tööle neid kellel on rakenduskõrgharidus, mitte bakalaureuse kraad. Seda puhtalt selle pärast, et rakenduskõrgharidusega lõpetanul on rohkem praktikat ja teadmisi tööst. Paralleelselt toimub  protsess, kus IT aladel õppivad tudengid jätavad õpingud pooleli, et asuda kohe tööle, vähendades võimalike spetsialistide arvu keerulisemates valdkondades. (1, 2) IKT on väga lai valdkond, kõik ettevõtted otsivad endale professionaale, kuid neid võib justkui jaotada kaheks. Väga kogenud, kutseharidusega, rakenduskõrgharidusega või b
Post a Comment
Read more