12. Positiivne ning negatiivne kasutajakogemus.

    Kõik kes kasutavad arvuteid, telefone või muid nutilahendusi, jõuavad mingil hetkel olukorda kus frustratsioon rakenduse või veebilehe kasutamisega ületab kõik meile mõistetavad piirid. 

Üks hea viis kasutajakogemuse ja veebilehe kasulikkuse tuvastamiseks on "bounce rate" (1, 2). Bounce rate kirjeldab seda, kui suur osa inimestest hüppab kohe peale lehele saabumist lehelt minema. Seda mõjutavad mitmed strateegiad: reklaamida rohkus, pidev ümbersuunamine ja lehekülje keerukus või mitte vastavus otsitavale vastusele, ehk lehekülg ei sisalda vastust kliendi küsimusele. Näiteks otsides kindlat teenust (nt Swedbank), on nende ametlik leht see kust saame informatsiooni ning teenuseid. Seetõttu me ei hüppa minema. Vastupidiselt on bounce rate kõrgem ainult sisuga lehtedel, näiteks Postimees, sest kasutajad soovivad tihti teisi allikaid, või kasutavamat lehekülge. 

Kõigepealt tooks mõned head näited rakendustest ning veebilehtedest, mille bounce rate on madal ning põhjuseid miks see on madal. (NB; Kuna bounce rate pole avalikult kättesaadav statistika, põhineb see uuringutel, et teenusepakkujate bounce rate on madalam kui näiteks uuringutel, seda reklaamide ning otsingumootorite tõttu) (1, 2).

Bolt, Google maps, Waze, Moodle, Swedbank - on mõned näited veebilehtedest ning rakendustest mille bounce rate peaks olema madal. Kui teil on olemas mõni nendest rakendustest ning kasutate neid, võite meenutada, et väga tihti te nendelt lehtedelt koheselt minema ei hüppa. Moodle'it avame kodutööde nägemiseks kuni teame mida teha ja Google maps'i või Waze'i, et leida teekonda kuhugile. Nende rakenduste puhul on reklaame väga vähe, seda suuresti seetõttu, et rakendused teenivad raha läbi teenuste pakkumise, samuti ei suuna need rakendused meid kuhugile mujale.

Halvema näitena tooks välja uudistepakkujaid, kõige enam Postimees.ee, kus kui inimene ei oma kasutajat ning avab veebilehe, vaatab neile vastu pool lehekülge täitev reklaam. See teeb kasutamise tüütuks ning suunab inimesed eemale. Ebameeldiv näide pildi kujul teie ees.

Siin moodustavad enamus ekraaniruumist reklaamid teistest artiklitest ning tasulisest versioonist, korraga on võimalik lugeda kas ainult pealkirja või paar rida teksti. Ka siis kui inimene on kasutaja, ei soovi ta alati sisse logida kui ta kusagilt sinna suunatakse.

Samuti puudub teatel nupp selle sulgemiseks. Postimees kas katab kinni pool ekraani, kui pole võimalust reklaame näidata või täidab pool ekraani reklaamidega ning viskab neid lehel ette, et neist peaks mööda kerima. 

See on näide "Inbound marketing" strateegiast, kus klient tuleb pakkuja juurde ning teda pommitatakse reklaamidega. (3, 4)

Allikad: 

1. https://cxl.com/guides/bounce-rate/benchmarks/

2. https://cxl.com/guides/bounce-rate/google-analytics-bounce-rate/

3. https://www.wordstream.com/blog/ws/2013/05/29/what-is-inbound-marketing

4. https://managementhelp.org/marketing/advertising/defined.htm