5. Leim üldiselt ning ka Eesti uudistemaastikul

 Leim ehk võrgusõim on interneti levikuga üks kiiresti leviv fenomen. Üks põhjuseid selle taga on "anonüümsus" mida inimene tunneb, aga just nimelt tunneb. Tegelikkuses on kommentaarid ning kasutajad alati seotud isikuga ning alati on võimalik järele vaadata kes mida kirjutas.

Näiteks võib välja tuua 2019 aastal toimunud juhtumi kus noorte seksuaalkasvatuse õpetajat sõimati netis  perverdiks ning pedofiiliks ning sellele järgnes ka kohtuprotsess kuid lahendusele jõuti lõpuks kohtuväliselt. (2) Samal aastal oli veel üks juhtum mis pälvis meedia tähelepanu sõimu eest, nimelt sõimati Perekoolis raadiosaatejuhti Brigitte Susanne Hunti, kes palkas advokaadi ning hakkas ka kohtuteed käima õigluse nimel. Neid juhtumeid on veel ning kindlasti pole need viimased. (1)

Sellise leimi ehk sõimu üks põhialuseid on nn Online disinhibition effect (Netipõhine käitumise võimendamine). (4) Kus põhitegurid on: 

  • Võimalus iga hetk vestlusest eemale minna
    • Sel juhul tekib inimesel tunne, et alati on olemas tagavaraplaan ning ta saab eemale minna. Seeläbi "vältides" kõiki tagajärgi. 
  • Lisaks on vastusel alati mingi viivitus, ehk inimene saab öelda midagi halba ning kohe eemale minnes unustada kõik oma lollused.
    • Viivituse juures on üks tegur veel võimalus lõpmatult kaua mingisugust vastust välja mõelda, puudub surve kohesele vastamisele, mis esineb verbaalsel suhtlemisel.
  • Empaatia puudumine.
    • Kuna inimesed ei suhtle üksteist nähes ning ei pea koheselt üksteisele vastama, ei kujuta inimesed ette teise inimese tundeid ning hoiakut. Puudub kehakeel ning verbaalne element suhtlusel mis on ühed põhialustest suhtlemisel.



Allikad:

1.    https://elu.ohtuleht.ee/979163/brigitte-susanne-hunt-netikommentaatorite-kohtusse-kaebamisest-mu-eesmark-pole-teenida-raha-ma-tahan-et-see-soim-loppeks

2.    https://kroonika.delfi.ee/90176651/seksuaalkasvatuse-lektorit-pedofiiliks-soimanud-netitrollid-astuvad-juba-uuel-nadalal-kohtu-ette

3.     https://www.ohtuleht.ee/952642/vihakone-tottu-kohut-kainud-lauris-kaplinski-rabi-solvamist-ei-peaks-tegema-vagisi-poliitiliseks

4.    https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0747563211002317?via%3Dihub


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

4. Eesti infoühiskonna arengukava tagasivaatel (2020 → 2013)

2013. aastal planeeris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arengukava infotehnoloogia arengule Eestis. Seati eesmärgid mida ellu viia 2020. aastaks. Nüüd on võimalus tagasi vaadata ning hinnata kas ja kuidas neid ellu viidi. (4)      Üks kõige rohkem realiseeritud eesmärke 2020. aasta visioonis, on tervishoiu ja sotsiaalteenuste viimine uuele infotehnoloogilisele kvaliteedistandardile (4). Nimelt aastast 2013 edaspidi hakati kiirabis kasutusele võtma tahvelarvuteid, et kirjutada kiirabikaarte elektrooniliselt - tehes need paremini kättesaadavakas ning võimaldades igal patsiendil ning arstil neile hiljem ligi pääseda (2; 4). Lisaks loodi 2019 aastal veel peremeditsiini infotehnoloogia arendusnõukogu, et võtta arvesse rohkem perearstide ja õdede vajadusi. (1) Veel loodi aastal 2017 aastal TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et otseselt hallata ja arendada IKT teenuseid tervise- ja sotsiaaltöö valdkonnas. (5) Infotehnoloogilisi lahendusi on aina rohkem vii...
Read more

7. Patentide lagunemine suurettevõtete all.

       Patent on üks põhilisi meetodeid leiutise õiguste kaitsmiseks. Patendikaitse seisneb, et looja kes leidis uue lahenduse näiteks teaduses või tehnikas, saaks teatud aja jooksul leiutist kasutada enda äranägmise järgi ning sellest tulu teenida. Ameerika Ühendriikides on viimastel aastatel aina rohkem esile kerkinud probleem, nimelt mõjutavad suurfirmad (nt Apple, Google) valitsust (1), et saada enda soove - Google'i puhul oli see näiteks nõrgem patendisüsteem. (2, 3) Läbi selle tekkisid uued probleemid - suurfirmad said veel rohkem jõudu turul.  Seeläbi langetati Ameerika Ühendriikides patentide hindasi ning nõudeid, aga mis on tagajärg? Tagajärg patentide ümbertöötamisele ning odavamaks tegemisele (4), on võimaluse agressiivselt patente teha. Iga väiksem idee ja lahendus saab koheselt patendi. Samas kui keegi teine jõuab suurfirmadest hea ideega ette, on alati olemas võimalus väiksem firma suurte summade eest ära osta.  See tähendab, et suurfirmad saa...
Read more

12. Positiivne ning negatiivne kasutajakogemus.

Image
     Kõik kes kasutavad arvuteid, telefone või muid nutilahendusi, jõuavad mingil hetkel olukorda kus frustratsioon rakenduse või veebilehe kasutamisega ületab kõik meile mõistetavad piirid.  Üks hea viis kasutajakogemuse ja veebilehe kasulikkuse tuvastamiseks on "bounce rate" (1, 2). Bounce rate kirjeldab seda, kui suur osa inimestest hüppab kohe peale lehele saabumist lehelt minema. Seda mõjutavad mitmed strateegiad: reklaamida rohkus, pidev ümbersuunamine ja lehekülje keerukus või mitte vastavus otsitavale vastusele, ehk lehekülg ei sisalda vastust kliendi küsimusele. Näiteks otsides kindlat teenust (nt Swedbank), on nende ametlik leht see kust saame informatsiooni ning teenuseid. Seetõttu me ei hüppa minema. Vastupidiselt on bounce rate kõrgem ainult sisuga lehtedel, näiteks Postimees, sest kasutajad soovivad tihti teisi allikaid, või kasutavamat lehekülge.  Kõigepealt tooks mõned head näited rakendustest ning veebilehtedest, mille bounce rate on madal ning ...
Read more